 
				Laste ja?teismelistega paljastavate piltide ja?videote jagamisest r??kimine
R??kige regulaarselt paljastavate piltide ja?videote jagamisega kaasnevatest riskidest.
Noortega regulaarselt alasti v?i seksuaalse alatooniga piltide ja?videote jagamisega (nn sekstimine) kaasnevatest riskidest r??kimine aitab ennetada probleeme, nagu n?iteks pildi loata jagamine. K?ige targem on?sellel teemal rahulikult ja?korduvalt vestelda.?
Kui sinu laps v?i teismeline r??gib sulle, et?ta?on?saanud v?i saatnud alasti v?i seksuaalse alatooniga pildi v?i video, siis reageeri rahulikult ja?keskendu sellele, millist tuge ja?abi laps sinult vajab. Tunnusta lapse julgust juhtunust sulle r??kida ja?kinnita talle, et?k?ik saab korda. Seej?rel t??ta koos lapsega potentsiaalsete tagaj?rgede leevendamiseks.
M?rkus. Sinu lapse seade h?gustab teatud Apple'i rakendustes pildid ja?videod, mis v?ivad kujutada alasti keha. R??gi sellest funktsionaalsusest lapsega ja?kirjelda, kuidas ta?peaks toimima, kui n?eb h?gustatud pilti v?i videot.
- 
						- Selgita, et?privaatseid kehaosasid (kehaosasid, mis on?tavaliselt kaetud aluspesu v?i ujumisriietega) kujutavaid pilte ja?videoid ei?tohi jagada.
- Julgusta oma last sulle r??kima, kui talle saadetakse pilt v?i video, mis on?h?gustatud v?i tekitab temas ebamugavust.
- Kui laps tuleb sinu juurde sobimatu pildi v?i videoga v?i sa?m?rkad seda tema seadmes, siis reageeri rahulikult ja?selgita, miks pilt v?i video sinu arvates sobimatu on. T?na last, et?ta?sellele sinu t?helepanu juhtis v?i sellest sinuga ausalt r??kis. Seej?rel kustutage pilt v?i video ühiselt.
- Uudishimu kehaosade suhtes v?ib olla normaalne, kuid kaalu psühholoogiga konsulteerimist, kui sinu laps n?itab üles korduvat v?i liigset huvi alastuse v?i seksuaalsuse vastu.
 
- 
						- Teismelised peavad teadma, et?kriminaalid esitlevad end m?nikord teismelistena ning kutsuvad üles vahetama alasti v?i seksuaalse alatooniga pilte v?i videoid. Seej?rel kasutavad kriminaalid neid pilte v?i videoid seksuaalseks v?ljapressimiseks, ?hvardades neid postitada v?i levitada, kui neile ei?pakuta vastutasuks raha v?i seksuaalseid teeneid.
- Kui saad teada, et?sinu teismeline laps on?saanud v?i saatnud alasti pilte v?i videoid, siis ole rahulik ja?püüa asjaolud kindlaks teha. Kui laps ei?teinud seda tahtlikult, siis v?ib see teda ?rritada ning p?hjustada kiusamist v?i ahistamist.
- M?nikord jagab laps alasti pilte v?i videoid, kuna teda survestatakse. Lisaks on?juhtumeid, kus saaja jagab pilte v?i videoid neid algselt saatnud inimese loata. Kui jagamine on?lubamatu v?i olukorda on?kaasatud t?iskasvanu, siis kaalu politsei poole p??rdumist.
- R??gi oma teismelisega ettevaatlikult alasti piltide v?i videote saatmise v?i vastuv?tmisega kaasnevatest riskidest, nagu n?iteks olukord, kus saaja neid ühel p?eval tahtlikult v?i kogemata edasi jagab, mis v?ib p?hjustada piinlikkust, kiusamist v?i muud ebameeldivat.
- Noortele inimestele tuleb kinnitada, et?piltide v?i videote soovimatu levitamine on?küll piinlik, kuid see ei?ole maailma l?pp. Paljud inimesed, kaasa arvatud sina, saavad noort aidata ja?k?ik saab korda.
 
Loe lisaks
 
				Nipid sinu laste turvalisuse tagamiseks internetis
Laste ja?teismeliste virtuaalsete tegevuste ohutuse ja?positiivsuse tagamine.
Ohutuks tegutsemiseks internetis p??ra t?helepanu j?rgnevale.
- Sina tunned oma last k?ige paremini. Mis toimib h?sti m?ne lapse puhul ei?pruugi toimida teisega, s?ltuvalt vanusest, küpsuse tasemest ja?muudest faktoritest.
- N?ita üles huvi sinu lapse kasutatud rakenduste ja?külastatud veebilehtede vastu. ?pi tundma oma lapse lemmikrakendusi ja -m?nge, et m?istaksid platvormi, selle privaatsuss?tteid ja p?hjust, miks sinu laps seda kasutab.
- Suhtlus on?k?ige v?ti. Ehita see üles vestlusena, mitte loenguna, ja?kinnita lapsele, et?ta?v?ib sinu juurde tulla, kui tal probleeme tekib. Kinnita lapsele, et?sa?ei?reageeri üle ning keskendud tema kaitsmisele, mitte karistamisele.?
- R??gi oma lapsele turvalisusest ja?privaatsusest ning tugevate ja?ühekordsete paroolide ja?teiste autentimisvahendite, nagu n?iteks s?rmej?lg v?i n?otuvastus, kasutamise t?htsusest.
- Veendu, et?noored m?istavad ohte, nagu n?iteks alasti v?i intiimsete piltide v?i videote levitamine, kiusamine, v??rinfo ja?enda maine kahjustamine. Vestlus v?ib olla lühike, kuid sa?peaksid seda regulaarselt kordama. Kinnita lapsele, et?kui midagi halba peaks juhtuma, siis sa?aitad teda.
- Kaalu vahendite nagu n?iteks Screen Time kasutamist, et?j?lgida lapse seadme kasutust, kuid muuda see ?ppimisprotsessiks ja?kohanda kontrollmehhanisme lapse kasvades. Nii ?pib laps tehnoloogiat vastutustundlikult kasutama praegu ja?tulevikus.
 
				Seksuaalne peibutamine
Peibutamise tuvastamine ning sellest laste ja?teismelistega r??kimine.
Peibutamine on?taktika, mida ahistajad kasutavad noorukitega suhete üles ehitamiseks, et?neid manipuleerida, ?ra kasutada ja?rünnata. Ahistajad v?ivad lapsega s?braks saada, et?v?hehaaval tema usaldus v?ita ja?seej?rel ahistamisega alustada.
Lapsi peibutavad isikud on?sageli kannatlikud, j?rjekindlad ja?head manipuleerijad. M?nikord tunnevad internetis noori peibutavad inimesed neid ka?isiklikult.
Kaitse noori, vesteldes nendega vanusele sobilikul moel peibutamisest. Kinnita lapsele, et?kui keegi teda peibutab, siis ei?ole tema selles süüdi.
Avatud suhtlus on?m??rava t?htsusega. Noorte kaitsmine peibutamise eest on?pidev protsess, mis aitab neil oma hoiatussüsteemid v?lja t??tada ja?tunda end sulle juhtunust teada andmiseks piisavalt mugavalt.
- 
						Kuigi need m?rgid ei?ole ilmtingimata peibutamisega seotud peaks lapsevanem olema t?helepanelik, kui tema laps teeb midagi j?rgnevatest. - Varjab oma tegevust internetis.
- Lülitab seadme v?lja, peidab ?ra v?i sulgeb, kui keegi ruumi siseneb.
- Omab ebaselge p?ritoluga kingitusi, raha, narkootikume, alkoholi v?i muid v??rtuslikke asju.
- Veedab internetis aega hilja ?htul v?i veidratel aegadel.
- N?ib ?rritunud, depressiivne, vihane v?i hirmunud.
 R??gi oma lapsega, kui m?rkad, et?keegi k?itub temaga internetis j?rgmiselt. - Pakub kingitusi.
- R??gib romantikast, armastusest v?i seksist.
- Saadab v?i küsib alasti v?i seksuaalse alatooniga pilte v?i videoid.
- Alustab ebasobivat ülimalt isiklikku vestlust.
- Palub lapsel saladusi hoida.
- Püüab last perest v?i s?pradest isoleerida.
- Palub lapsel j?tkata vestlust m?nel muul platvormil.
 
- 
						S?ltumata vanusest on?lapsega r??kimine parim moodus internetis aset leidva peibutamise tuvastamiseks ja?v?imalike tagaj?rgede ennetamiseks. - Vestle oma lapse v?i teismelisega regulaarselt internetis toimuvast.
- Selgita, et?on?inimesi, kes kasutavad internetti noorte inimeste ründamiseks. Need inimesed v?ivad teeselda s?prust ja?paluda teha ohtlikke asju.
- Luba, et?sa?ei?saa pahaseks, kui laps r??gib sulle juhtunust v?i iseenda eksimusest. Peibutajad tuginevad ahistamise mahavaikimisel laste hirmule karistuse ees.
- Leppige ühiselt kokku reeglid ja?piirid, kaasa arvatud olukorrad, kus on?ja?kus ei?ole sobilik internetis v??raste inimestega suhelda. Kaalu v?imalust kasutada vahendeid nagu Screen Time, et?j?lgida, kuidas sinu laps tehnoloogiat kasutab.
- Veendu, et?sinu laps teab, kuidas erinevates rakendustes inimesi raporteerida ja?blokeerida v?i kontosid vaigistada.
- R??gi interneti turvalisuse ja?privaatsuse praktikatest ja?s?tetest.
- Veendu, et?sinu laps m?istab, millist isiklikku infot v?ib ja?ei?v?i internetis jagada ja?miks.
- Aita oma lapsel eristada positiivset suhtlust ja?olukordi, mis v?ivad olla problemaatilised v?i ohtlikud. Selgita lapsele, et?kui keegi peaks temas mis tahes p?hjusel ebamugavust tekitama, siis v?ib ta?sinult abi paluda.
 V?ikese lapsega peibutamisest r??kimine. - Kasuta kehaosade kohta korrektseid s?nu ning selgita, millised kehaosad on?privaatsed ja?miks.
- Julgusta last hoiduma igasugusest suhtlusest t?iskasvanutega, keda ta?ei?tunne.
- R??gi erinevusest lubatud saladuste, n?iteks kui keegi ei?r??gi üllatuspeost, ja?halbade saladuste vahel, n?iteks kui keegi ei?r??gi usaldusv??rsele t?iskasvanule, kui ta?end hirmununa v?i ?hvardatuna tunneb.
 Vanema eelteismelise lapsega peibutamisest r??kimine. - Harjuta last endale raskeid teemasid r??kima. Kiida teda sinu poole p??rdumise eest ja?ütle, et?aitad teda.
- M?ista, et?k?ik lapsed ei?ole v?rdv??rselt haavatavad.
 Teismelisega peibutamisest r??kimine. - Pea otsekoheseid vestlusi peibutamise kohta moel, mis ei?tekita hirmu.
- Tuleta lapsele meelde, et mitte k?ik inimesed ei ole need, kes nad ütlevad, et nad on, ega tee alati seda, mis on lapse parimates huvides.
- Tunnusta, et?teismelistel v?ib olla huvi seksuaalsuse avastamise vastu, kuid anna lapsele teada, et?ta?v?ib sinu poole p??rduda, kui ta?peaks ohtlikku olukorda sattuma.
- Tuleta lapsele meelde, et?ta?v?ib ignoreerida, raporteerida ja?blokeerida neid, kes temas ebamugavust tekitavad.
- Selgita, et?internetis jagatud sisu saab kopeerida ja?teistega jagada kogemata v?i tahtlikult.
 Pea meeles, et?sina tunned oma last k?ige paremini. See, kuidas sa?keerulisi teemasid adresseerid peaks s?ltuma sinu lapse vanusest, küpsustasemest ja?teistest faktoritest, kaasa arvatud lapse haavatavus ja?meeleseisund. Laps ei?pruugi tahta internetis tekkinud suhetest r??kida ega olla teadlik, et?teda peibutatakse. Kinnita talle, et?kui keegi teda peibutab, siis ei?ole tema selles süüdi. 
 
				Küberkiusamisega toimetulek
Kuidas seda tuvastada ja?last v?i teismelist aidata.
Küberkiusamine on kiusamine, mis leiab aset digitaalsetes seadmetes, nagu n?iteks telefonid, arvutid ja tahvelarvutid. See v?ib toimuda tekstis?numite, s?numirakenduste, vestlusrakenduste, e-posti, internetip?histe m?ngude, sotsiaalmeedia, voogesituse, piltide ja?videote kaudu. Kiusamine on?tavaliselt m??ratletud agressiivse ja?korduva verbaalse v?i füüsilise ahistamisena, mis h?lmab v?imu tasakaalustamatust, kuid igasugusel ahistamisel, sealhulgas solvangutel, ?hvardustel, teiste j?ljendamisel, kuulujuttude levitamisel ja?v?ljaarvamisel, v?ib olla sarnaselt negatiivne m?ju. Alasti keha kujutavaid pilte saab kasutada kiusamiseks. Küberkiusamine leiab sageli aset koos v?ljaspool internetti toimuva kiusamisega, n?iteks koolis v?i tutvusringkonnas.
Asjaolu, et?sinu laps on?küberkiusamise ohver, ei?ole alati ilmselge ja?laps ei?pruugi sellest sulle r??kida. Kuigi need ei pruugi olla küberkiusamise m?rgid, p??ra t?helepanu, kui sinu lapsel on raskusi magamisega, ta ei taha kooli minna, tema enesehinnang on langenud v?i internetiga seonduv k?itumine on muutunud, n?iteks pidev sotsiaalmeediakontode kontrollimine v?i sinu juuresolekul seadmetest eemale hoidmine.
K?ik lapsed v?ivad langeda küberkiusamise ohvriks, kuid m?ned lapsed on?teistest haavatavamad, kaasa arvatud rassiliste v?i usuliste v?hemuste esindajad, puuetega lapsed, LGBTQ+ noored v?i k?ik, kelle v?limus v?i k?itumine on?teistest erinev.
Sagedased, lühikesed vestlused sinu lapsega tema veebikogemuste kohta v?ivad aidata luua suhet, kus ta?p??rdub küberkiusamise kogemisel sinu poole t?en?olisemalt. Lisaks on?oluline, et?sinu laps m?istaks, et?kiusamine ei?ole tema süü ja?on?inimesi, kes saavad teda selles olukorras aidata.
- 
						- Ole rahulik, ?ra reageeri üle ja??ra süüdista last. Tavaliselt ei?ole seadmete ?ra v?tmine lahendus.
- Alusta kuulamisest. Uuri, mis juhtus ja?milliseid tundeid see lapses tekitas. Ole toetav.
- Kui keegi saadab sobimatu pildi v?i sisu, mis tekitab sinu lapses ebamugavust, siis v?id soovitada lapsel mitte vastata.
- Julgusta last kasutama vahendeid, nagu n?iteks vastava konto blokeerimine v?i vaigistamine ning sisu raporteerimine platvormile, kus vahejuhtum aset leidis.
- Arutle strateegiaid küberkiusamise l?petamiseks ja m?tle, kuidas saad aidata lapsel sellest üle saada ja enesekindlust t?sta.
- Kaasa last aruteludesse ja?lahenduste planeerimisse. Küberkiusamise tulemusena kaob sageli kontroll sotsiaalse olukorra üle ja?sinu lapse kaasamine aitab sellest üle saada.
- Vajaduse korral palu abi koolin?ustajalt, ?petajalt v?i m?nelt muult eksperdilt.
- M?nikord v?ivad vanemad avalikult reageerides asja hullemaks muuta. Reaktsioonid tuleb hoolikalt l?bi m?elda.
- Kui sinu last küberkiusav isik on?samuti laps, siis r??gi teise lapse k?itumisest tema vanematega v?i kooli t??tajatega.
 
- 
						V?ta seda t?siselt. Küberkiusamine v?ib t?hendada, et?laps on?endast v?ljas, ja?p?hjustada veelgi t?sisemaid probleeme. Enne k?itumise eest karistamist uuri v?lja, miks laps teistega ?el on?v?i agressiivselt k?itub. P?hjused v?ivad olla erinevad, kuid need v?ivad h?lmata j?rgmist. - Soov kuuluda s?pruskonda, kes tegeleb küberkiusamisega.
- ?revus, viha, depressioon, kontrolli kaotamine, frustratsioon v?i stress.
- Ise küberkiusamise ohvriks olemine.
- Kontrollivajadus.
- T?helepanuvajadus.
- Küberkiusamise negatiivse m?ju mitte m?istmine.
 Kui sinu laps küberkiusab teisi, siis saavad lapsevanemad ja?teised usaldusv??rsed t?iskasvanud teha j?rgmist. - Uurida v?lja, mis lapsega toimub, et?tuvastada küberkiusamise p?hjus. V?tta arvesse lapse meeleseisundit, s?pruskonda ja?muid faktoreid.
- R??kida lapsega ja?selgitada talle, kuidas küberkiusamine teisi ja?teda ennast negatiivselt m?jutab ning miks see sobilik ei?ole. Selgitada lapsele lahkuse ja?empaatia t?htsust ning nende m?ju teistele.
- Kaaluda vestlemist koolin?ustaja v?i muu professionaaliga n?u saamiseks ja strateegiate arutamiseks.
- Selgitada lapsele, et küberkiusamisel on tagaj?rjed.
- M?telda v?lja viise, kuidas laps saaks otsida lepitust inimesega, keda ta kiusas.
 
 
				Saa emotsionaalset ja?vaimse tervise tuge
Kas soovid kohe koolitatud n?ustajaga ühendust v?tta? Lasteabi.ee 116111 on???p?ev l?bi avatud tugiliin, mis on?m?eldud lastele, noorukitele ja?t?iskasvanutele, et?küsida anonüümselt n?u, saada abi ja?teatada abi vajavast v?i ohus olevast lapsest.
Lisateabe saamiseks külasta veebilehte Lasteabi.ee v?i helista 116111
 
				Teata
Vihjeliin on?tasuta veebip?hine teenus, mis v?imaldab k?igil anonüümselt ja?turvaliselt teatada internetis leiduvast kahjulikust sisust.